Õiged vastused

Kontrolli oma harjutuste tulemusi. Valed vastused paranda teise värviga (vali ise sobiv värv).

I

1. AJALEHT EESTI EKSPRESS ILMUB IGAL NELJAPÄEVAL. 2. LUGESIME TUNNIS FR. R. KREUTZWALDI „EESTI RAHVA ENNEMUISTSEID JUTTE“. 3. KUIGI MARIE-HELENE ON SÜNDINUD LÄÄNE-VIRUMAAL, ELAB TA PRAEGU HELSINGIS NING RÄÄGIB VABALT SOOME KEELT. 4. EILE ÕPPISIME AJALOOTUNNIS, ET 23. APRILLIL 1343. AASTAL TOIMUS J(j)ÜRIÖÖ ÜLESTÕUS. 5. ONU KARLA LEMMIKSAADE ON „AKTUAALNE KAAMERA“. 6. MIITINGUL, MIS OLI PÜHENDATUD TARTU RAHULE, ESINES KÕNEGA KA LINNAPEA. 7. PALJUD EESTLASED SOOVIVAD OSALEDA LAULUPEOL, MIS SEL AASTAL TOIMUB JUULIKUU ALGUSES.  

II

1. Õpetaja kiitis kõiki, kes oskasid pika eesti keele ülesande õigesti lahendada.
2. Tundsin pinginaabri sõbralikku pilku ning ütlesin: „Aitäh.“
3. Raadiost kõlanud laul tundus sel hetkel mõttetuna.
4. Isal ei õnnestunud kuidagi autot parkida ning ta sõitis koju tagasi.
5. Tädi Juuli ja onu August panid kakskümmend oranži apelsini võrkkotti.
6. Homsed harjutused jätan kahjuks tegemata, sest olen haige.
7. Nautisin magusat vaarikamorssi ning maitsvat sööki.
8. Oskar kukkus ojja, ent ta päästeti kiiresti.  

III
1. „Kelleks sa tahaksid suurena saada?“ küsis vanaema Toomas Linnupojalt.
2. Toomas Linnupoja isa soovitas pojal matemaatikat õppida, sest ta pidas seda tulevikualaks.
3. Juhtus nii, et Toomas Linnupoeg nikastas oma jala ning ta ei saanud malet mängida.
4. Toomas Linnupoeg ohkas, tõusis püsti ja hakkas toas edasi-tagasi käima.
5. Solvunud Toomas Linnupoeg pidas aru, kas minna sõbra juurde või kõmpida koju tagasi.
6. Toomas Linnupoeg kohtas Maiat, Maalit ja Karinit ning tema meel sulas suhkruna kohvitassis.
7. Toomas Linnupoeg ei näinud linde telefonitraatidel, kollendavaid viljapõlde ega punetavaid pihlakaid.
8. Katrin Ehalill hüüdis Toomas Linnupojale: „Toomas, hakkame ajalehte tegema!“
9. Toomas Linnupoeg jõudis kooli, kuid kolmas tund ei olnud veel lõppenud ja ta ei tahtnud õpetajat segada.
10. Toomas Linnupoeg oli saanud emalt ja isalt valju käsu kodus istuda, kuigi vanemad teadsid, et on suvevaheaja viimane päev. 

IV

1. Illustratsioon – teksti selgitav joonis 2. Stsenaarium – filmi sündmustiku kirjeldus 3. Traagiline –  kurblooline 4. Populaarne –  tuntud 5. Ideaalne – täiuslik 6. Professionaalne – elukutseline 7. Intelligentne – arukas 8. Arheoloogia – muinasteadus 9. Kommentaar – selgitav märkus 10. Fakt – tõsiasi 11. Sponsor – toetaja 12. Arhitektuur – ehituskunst

V

Uruasjanduse parim tundja Eestimaa metsades on kahtlemata mäger. Kes mäkra näinud, see teab, et mäger on nagu väike koer, vahest kolmveerand meetrit pikk ja õlast kolmkümmend sentimeetrit kõrge. Tal on tillukesed unised silmad, alati märg nina ja taga väike sabajupp. Mäger elab maa all ja satub inimese teele vaid videvikus, kui läheb toitu otsima. Mägra jälgi leiame metsaradadelt, mis viivad kuivade seljandike ja küngaste juurde. Suure osa elust viibib ta pilkases pimeduses. Mägraurg, mis kujutab endast tunnelite labürinti, on sügaval maa sees. Talve südames ei tule ta sealt üldse välja, siis magab ta talveund. Eestist lõuna pool ei tarvitse mäger talvel magada, kuigi ta jääb detsembrikuus üsna uimaseks ja väljas ei käi. Mäkra juhivad eluteel tema väga hea haistmine ja erakordselt terav kuulmine. Söögipoolise leiab ta maapinda nuusutades, kiskjana murrab ta mõnikord ka suuremaid elusolendeid, kellest jõud üle käib.