Tutvu keskkonnaga: http://noor.targaltinternetis.ee/
Ülesanded:
- Loe läbi peatükid "Suhtle Internetis nutikalt", "Sotsiaalvõrgustikud", "Nutikalt mobiilis", "Küberkiusamine", "Andmekaitse".
- Tee läbi interaktiivne mäng - http://www.targaltinternetis.ee/nastix/
- Lõpuks testi oma teadmisi - http://noor.targaltinternetis.ee/testi-oma-teadmisi/
- Tee oma ajaveebi postitus, kuhu paned kirja omal valikul 10 olulisemat nõuannet, mida peab Internetis tegutsemisel arvestama.
- Kui jääb aega, vasta koolis või kodus küsimustikule: http://www.connect.ee/uuring/362871674/1/
6.a klassi ajaveeb
esmaspäev, 23. mai 2016
esmaspäev, 9. mai 2016
Kirja kirjutamine ja ümbriku vormistamine
Kirjuta lühike kiri oma sõbrale, kus kirjeldad oma puhkusereisi. Vormista korrektselt ümbrik.
Kirja ja ümbriku vormistamiseks kasuta näidist - https://www.omniva.ee/abi/kirja_pakendamine_ja_adresseerimine
Postita töö oma ajaveebis.
Kirja ja ümbriku vormistamiseks kasuta näidist - https://www.omniva.ee/abi/kirja_pakendamine_ja_adresseerimine
Postita töö oma ajaveebis.
Õiged vastused
Kontrolli oma harjutuste tulemusi. Valed vastused paranda teise värviga (vali ise sobiv värv).
I
1. AJALEHT EESTI EKSPRESS ILMUB IGAL NELJAPÄEVAL.
2. LUGESIME TUNNIS FR. R. KREUTZWALDI „EESTI RAHVA ENNEMUISTSEID JUTTE“.
3. KUIGI MARIE-HELENE ON SÜNDINUD LÄÄNE-VIRUMAAL, ELAB TA PRAEGU HELSINGIS NING RÄÄGIB
VABALT SOOME KEELT.
4. EILE ÕPPISIME AJALOOTUNNIS, ET 23. APRILLIL 1343. AASTAL TOIMUS J(j)ÜRIÖÖ ÜLESTÕUS.
5. ONU KARLA LEMMIKSAADE ON „AKTUAALNE KAAMERA“.
6. MIITINGUL, MIS OLI PÜHENDATUD TARTU RAHULE, ESINES KÕNEGA KA LINNAPEA.
7. PALJUD EESTLASED SOOVIVAD OSALEDA LAULUPEOL, MIS SEL AASTAL TOIMUB JUULIKUU
ALGUSES.
II
1. Õpetaja kiitis kõiki, kes oskasid pika eesti keele ülesande õigesti lahendada.
2. Tundsin pinginaabri sõbralikku pilku ning ütlesin: „Aitäh.“
3. Raadiost kõlanud laul tundus sel hetkel mõttetuna.
4. Isal ei õnnestunud kuidagi autot parkida ning ta sõitis koju tagasi.
5. Tädi Juuli ja onu August panid kakskümmend oranži apelsini võrkkotti.
6. Homsed harjutused jätan kahjuks tegemata, sest olen haige.
7. Nautisin magusat vaarikamorssi ning maitsvat sööki.
8. Oskar kukkus ojja, ent ta päästeti kiiresti.
2. Tundsin pinginaabri sõbralikku pilku ning ütlesin: „Aitäh.“
3. Raadiost kõlanud laul tundus sel hetkel mõttetuna.
4. Isal ei õnnestunud kuidagi autot parkida ning ta sõitis koju tagasi.
5. Tädi Juuli ja onu August panid kakskümmend oranži apelsini võrkkotti.
6. Homsed harjutused jätan kahjuks tegemata, sest olen haige.
7. Nautisin magusat vaarikamorssi ning maitsvat sööki.
8. Oskar kukkus ojja, ent ta päästeti kiiresti.
III
1. „Kelleks sa tahaksid suurena saada?“ küsis vanaema Toomas Linnupojalt.
2. Toomas Linnupoja isa soovitas pojal matemaatikat õppida, sest ta pidas seda tulevikualaks.
3. Juhtus nii, et Toomas Linnupoeg nikastas oma jala ning ta ei saanud malet mängida.
4. Toomas Linnupoeg ohkas, tõusis püsti ja hakkas toas edasi-tagasi käima.
5. Solvunud Toomas Linnupoeg pidas aru, kas minna sõbra juurde või kõmpida koju tagasi.
6. Toomas Linnupoeg kohtas Maiat, Maalit ja Karinit ning tema meel sulas suhkruna kohvitassis.
7. Toomas Linnupoeg ei näinud linde telefonitraatidel, kollendavaid viljapõlde ega punetavaid pihlakaid.
8. Katrin Ehalill hüüdis Toomas Linnupojale: „Toomas, hakkame ajalehte tegema!“
9. Toomas Linnupoeg jõudis kooli, kuid kolmas tund ei olnud veel lõppenud ja ta ei tahtnud õpetajat segada.
10. Toomas Linnupoeg oli saanud emalt ja isalt valju käsu kodus istuda, kuigi vanemad teadsid, et on suvevaheaja viimane päev.
1. „Kelleks sa tahaksid suurena saada?“ küsis vanaema Toomas Linnupojalt.
2. Toomas Linnupoja isa soovitas pojal matemaatikat õppida, sest ta pidas seda tulevikualaks.
3. Juhtus nii, et Toomas Linnupoeg nikastas oma jala ning ta ei saanud malet mängida.
4. Toomas Linnupoeg ohkas, tõusis püsti ja hakkas toas edasi-tagasi käima.
5. Solvunud Toomas Linnupoeg pidas aru, kas minna sõbra juurde või kõmpida koju tagasi.
6. Toomas Linnupoeg kohtas Maiat, Maalit ja Karinit ning tema meel sulas suhkruna kohvitassis.
7. Toomas Linnupoeg ei näinud linde telefonitraatidel, kollendavaid viljapõlde ega punetavaid pihlakaid.
8. Katrin Ehalill hüüdis Toomas Linnupojale: „Toomas, hakkame ajalehte tegema!“
9. Toomas Linnupoeg jõudis kooli, kuid kolmas tund ei olnud veel lõppenud ja ta ei tahtnud õpetajat segada.
10. Toomas Linnupoeg oli saanud emalt ja isalt valju käsu kodus istuda, kuigi vanemad teadsid, et on suvevaheaja viimane päev.
IV
1. Illustratsioon – teksti selgitav joonis 2. Stsenaarium – filmi sündmustiku kirjeldus 3. Traagiline – kurblooline 4. Populaarne – tuntud 5. Ideaalne – täiuslik 6. Professionaalne – elukutseline 7. Intelligentne – arukas 8. Arheoloogia – muinasteadus 9. Kommentaar – selgitav märkus 10. Fakt – tõsiasi 11. Sponsor – toetaja 12. Arhitektuur – ehituskunst
V
Uruasjanduse parim tundja Eestimaa metsades on kahtlemata mäger. Kes mäkra näinud, see teab, et mäger on
nagu väike koer, vahest kolmveerand meetrit pikk ja õlast kolmkümmend sentimeetrit kõrge. Tal on tillukesed
unised silmad, alati märg nina ja taga väike sabajupp. Mäger elab maa all ja satub inimese teele vaid
videvikus, kui läheb toitu otsima.
Mägra jälgi leiame metsaradadelt, mis viivad kuivade seljandike ja küngaste juurde. Suure osa elust
viibib ta pilkases pimeduses. Mägraurg, mis kujutab endast tunnelite labürinti, on sügaval maa sees. Talve
südames ei tule ta sealt üldse välja, siis magab ta talveund. Eestist lõuna pool ei tarvitse mäger talvel magada,
kuigi ta jääb detsembrikuus üsna uimaseks ja väljas ei käi. Mäkra juhivad eluteel tema väga hea haistmine ja
erakordselt terav kuulmine. Söögipoolise leiab ta maapinda nuusutades, kiskjana murrab ta mõnikord ka
suuremaid elusolendeid, kellest jõud üle käib.
pühapäev, 8. mai 2016
Harjuta tasemetööks
Kopeeri ülesanded oma ajaveebi.
I Pane alla joonitud sõnades need tähed paksu kirja, mis tuleb kirjutada suurelt.
1. AJALEHT EESTI EKSPRESS ILMUB IGAL NELJAPÄEVAL.
2. LUGESIME TUNNIS FR. R. KREUTZWALDI „EESTI RAHVA ENNEMUISTSEID JUTTE“.
3. KUIGI MARIE-HELENE ON SÜNDINUD LÄÄNE-VIRUMAAL, ELAB TA PRAEGU HELSINGIS NING RÄÄGIB VABALT SOOME KEELT.
4. EILE ÕPPISIME AJALOOTUNNIS, ET 23. APRILLIL 1343. AASTAL TOIMUS JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS.
5. ONU KARLA LEMMIKSAADE ON „AKTUAALNE KAAMERA“.
6. MIITINGUL, MIS OLI PÜHENDATUD TARTU RAHULE, ESINES KÕNEGA KA LINNAPEA.
7. PALJUD EESTLASED SOOVIVAD OSALEDA LAULUPEOL, MIS SEL AASTAL TOIMUB JUULIKUU ALGUSES.
II Asenda lünk vajadusel õige tähega.
1. Õpetaja kiitis kõik__i, kes oskasid pik___a eesti keele üles__ande õigesti lahendada.
2. Tundsin pinginaabri sõbralikku pilk__u ning ütlesin: „Aitäh__.“
3. Raadiost kõlanud laul tundus sel__ hetkel mõt__ etuna.
4. Isal ei õnnestunud kuidagi autot park__ida ning ta sõit__is koju tagasi.
5. Tädi Juuli ja onu August panid kaksküm__end ora__nži apelsi__ni võr__kotti.
6. Hom__sed harjutused jätan kahjuks tegemat__a, sest olen haige.
7. Naut__isin magusat vaarikamors__i ning maitsvat söök__i.
8. Oskar kuk__us oj__a, ent ta päästeti kiiresti.
III Pane puuduvad kirjavahemärgid, kuhu vaja. Ära unusta lausete lõpumärke.
I Pane alla joonitud sõnades need tähed paksu kirja, mis tuleb kirjutada suurelt.
1. AJALEHT EESTI EKSPRESS ILMUB IGAL NELJAPÄEVAL.
2. LUGESIME TUNNIS FR. R. KREUTZWALDI „EESTI RAHVA ENNEMUISTSEID JUTTE“.
3. KUIGI MARIE-HELENE ON SÜNDINUD LÄÄNE-VIRUMAAL, ELAB TA PRAEGU HELSINGIS NING RÄÄGIB VABALT SOOME KEELT.
4. EILE ÕPPISIME AJALOOTUNNIS, ET 23. APRILLIL 1343. AASTAL TOIMUS JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS.
5. ONU KARLA LEMMIKSAADE ON „AKTUAALNE KAAMERA“.
6. MIITINGUL, MIS OLI PÜHENDATUD TARTU RAHULE, ESINES KÕNEGA KA LINNAPEA.
7. PALJUD EESTLASED SOOVIVAD OSALEDA LAULUPEOL, MIS SEL AASTAL TOIMUB JUULIKUU ALGUSES.
II Asenda lünk vajadusel õige tähega.
1. Õpetaja kiitis kõik__i, kes oskasid pik___a eesti keele üles__ande õigesti lahendada.
2. Tundsin pinginaabri sõbralikku pilk__u ning ütlesin: „Aitäh__.“
3. Raadiost kõlanud laul tundus sel__ hetkel mõt__ etuna.
4. Isal ei õnnestunud kuidagi autot park__ida ning ta sõit__is koju tagasi.
5. Tädi Juuli ja onu August panid kaksküm__end ora__nži apelsi__ni võr__kotti.
6. Hom__sed harjutused jätan kahjuks tegemat__a, sest olen haige.
7. Naut__isin magusat vaarikamors__i ning maitsvat söök__i.
8. Oskar kuk__us oj__a, ent ta päästeti kiiresti.
III Pane puuduvad kirjavahemärgid, kuhu vaja. Ära unusta lausete lõpumärke.
1. Kelleks sa tahaksid suurena saada küsis vanaema Toomas Linnupojalt
2. Toomas Linnupoja isa soovitas pojal matemaatikat õppida sest ta pidas seda
tulevikualaks
3. Juhtus nii et Toomas Linnupoeg nikastas oma jala ning ta ei saanud malet
mängida
4. Toomas Linnupoeg ohkas tõusis püsti ja hakkas toas edasi-tagasi käima
5. Solvunud Toomas Linnupoeg pidas aru kas minna sõbra juurde või kõmpida koju
tagasi
6. Toomas Linnupoeg kohtas Maiat Maalit ja Karinit ning tema meel sulas
suhkruna kohvitassis.
7. Toomas Linnupoeg ei näinud linde telefonitraatidel kollendavaid viljapõlde ega
punetavaid pihlakaid
8. Katrin Ehalill hüüdis Toomas Linnupojale Toomas hakkame ajalehte tegema
9. Toomas Linnupoeg jõudis kooli kuid kolmas tund ei olnud veel lõppenud ja ta
ei tahtnud õpetajat segada
10. Toomas Linnupoeg oli saanud emalt ja isalt valju käsu kodus istuda kuigi
vanemad teadsid et on suvevaheaja viimane päev
IV Vali õige tähendus, valed sõnad kustuta.
1. Illustratsioon – teksti selgitav joonis, pettekujutus, ametlik paber, arutelu
2. Stsenaarium – rohttaim, nimekaart, olukord, filmi sündmustiku kirjeldus
3. Traagiline – traditsiooniline, eriline, kurblooline, tore
4. Populaarne – maitsekas, maitsev, tuntud, huvitav
5. Ideaalne – ilus, täiuslik, isepäine, kallis
6. Professionaalne – elukutseline, muutlik, mahukas, maailmakuulus
7. Intelligentne – arukas, isuäratav, mehelik, suur
8. Arheoloogia – muinasteadus, muuseum, maakera, muusikateadus
9. Kommentaar – võistlus, kuulus isik, selgitav märkus, telekava
10. Fakt – tõsiasi, kirjatäht, uudis, mudel
11. Sponsor – toetaja, sportlane, kohtunik, hääletaja
12. Arhitektuur – tegevus, rahvavõim, täheteadus, ehituskunst
V Kirjuta allajoonitud sõnad kokku, lahku või sidekriipsuga.
Uruasjanduse parim tundja Eesti maa metsades on kahtlemata mäger. Kes mäkra
näinud, see teab, et mäger on nagu väike koer, vahest kolm veerand meetrit pikk ja õlast
kolm kümmend sentimeetrit kõrge. Tal on tillukesed unised silmad, alati märg nina
ja taga väike saba jupp. Mäger elab maa all ja satub inimese teele vaid videvikus, kui
läheb toitu otsima.
Mägra jälgi leiame metsa radadelt, mis viivad kuivade seljandike ja küngaste
juurde. Suure osa elust viibib ta pilkases pimeduses. Mägraurg, mis kujutab
endast tunnelite labürinti, on sügaval maa sees. Talve südames ei tule ta sealt üldse
välja, siis magab ta talve und. Eestist lõuna pool ei tarvitse mäger talvel magada,
kuigi ta jääb detsembri kuus üsna uimaseks ja väljas ei käi. Mäkra juhivad elu teel
tema väga hea haistmine ja erakordselt terav kuulmine. Söögi poolise leiab ta
maa pinda nuusutades, kiskjana murrab ta mõnikord ka suuremaid elus olendeid,
kellest jõud üle käib.
esmaspäev, 2. mai 2016
Kokkuvõte harjutavast tasemetööst
Tee oma ajaveebi kokkuvõte: mis läks töös hästi/oli sulle lihtne ja mis teemasid pead kordama/oli sulle keerulisem.
Otsi netist infot ja harjutusi selle teema (nende teemade) kohta.
Otsi netist infot ja harjutusi selle teema (nende teemade) kohta.
esmaspäev, 18. aprill 2016
Raadiosaadete järelkuulamine
Otsi Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) arhiivileheküljelt saadet "Raeapteek 1". Loe õp lk 103 olevaid küsimusi, kuula seejärel saadet. Kirjuta oma ajaveebi küsimustele vastused.
Tellimine:
Postitused (Atom)