Tekstiliigid

Loe tekst läbi ja täida selle abil ülesanne. Ülesanne kirjuta oma ajaveebi.

Tekste võib liigitada mitut moodi, ei ole olemas üht kindlat liigitusviisi. Tekstiliigid on aja jooksul kultuuris välja kujunenud. Need põhinevad inimese harjumusel kasutada keelt ühesugustes olukordades ühesugusel viisil. Tekste liigitatakse tavaliselt keele kasutusvaldkondade järgi.

Keelekasutusvaldkonnad

Eristatakse argi-, ilukirjandus- ja tarbekeelt.

Argikeelt kasutame iga päev üksteisega suheldes. Ilukirjanduskeeles kirjutatakse luulet, romaane, näidendeid jm kirjandusteoseid.

Tarbekeele alaliigid on ajakirjandus-, ameti- ja teaduskeel. Ajakirjanduskeel jaguneb omakorda alaliikideks, näiteks eri keele- ja stiilivahendeid kasutatakse uudiste, reportaažide, arvamuslugude ja muude ajakirjandustekstide kirjutamiseks.

Ametikeelt kasutatakse ametlikus suhtluses, näiteks dokumentide vormistamiseks, avalduste ja järelepärimiste kirjutamiseks, seaduste ja juhendite koostamiseks jne. Teaduskeeles kirjutatakse teadustöid: uurimusi, artikleid, üliõpilaste lõputöid jms.

Tekstiliikide keelevahendid

Tekstiliigid erinevad üksteisest temaatilise sisu, ülesehituse ja kasutatavate keelevahendite poolest. Keelevahendite valik kujundab teksti stiili. Stiili seisukohalt on tähtsad lauseehitus ja sõnavalik. Sõnad ja väljendid jagunevad üldjoontes neutraalseteks ja mitteneutraalseteks. Mitteneutraalsed ehk stiilivarjundiga sõnad on kirjeldavad ja loodushääli väljendavad, aga ka võõrsõnad, murde- ja slängisõnad, vananenud sõnad ja uudissõnad. Ameti- ja teaduskeeles kasutatakse neutraalset sõnavara, mis kindlustab selle, et väljenduslaad oleks ühemõtteline.

Näited

Järgnevalt on antud samast tekstist neli varianti. Neid omavahel võrreldes võib leida, millised keeleväljendid määravad eri stiilid ja tekstiliigid.

Neutraalne jutustus

Direktor tahtis halva töötaja lahti lasta. Töötaja ei tahtnud kohta kaotada ja võttis haiguslehe. Seejärel läks ta kaheks kuuks puhkusele. Kui puhkus lõppes, oli olukord muutunud: tööd oli palju ja töötajaid vähe. Seetõttu loobus direktor oma plaanidest.

Emotsionaalne jutustus

Boss tahtis ühele torujürile kinga anda. See ei tahtnud vallandamisest kuuldagi ja nihverdas endale sinise lehe. Pärast sokutas ennast veel mingiks ajaks puhkusele. Ja kas te kujutate ette - tal läks see õnneks! Sügiseks oli kari töölisi jalga lasknud ja polnud enam kedagi, kes tööd teeks. Boss pidi hambad kokku suruma ja selli tööle jätma. No oli see alles stoori!

Ametlik raport

Ehitusalal tegutseva ettevõtte juhtivtöötaja tegi talle alluvale spetsialistile ettepaneku töösuhte lõpetamiseks, põhjuseks tööga mittetoimetulemine. Nimetatud spetsialist ei olnud eespool mainitud lahendusega nõus, hankis endale töövõimetuslehe. Puhkuse lõppedes oli situatsioon tööturul tööülesannete lisandumisega seonduvalt muutunud ja Diana Maisla (Tartu Ülikool), 2010 ettevõtet ähvardas tööjõupuudus. Direktor oli sunnitud oma varasemast otsusest taganema ja nõustuma töölepingu jätkamisega.

Ajaleheuudis

Ehitusfirma Kivid ja Mört direktor Jüri Jürisson (44) soovis vallandada lukksepp TU (35). „TU hilineb, puudub tihti ja ei täida tööülesandeid korralikult," põhjendas direktor oma otsust ajalehe Meie Elu korrespondendile. TU tõi põhjuseks, et tal on tervisega probleeme ja arst on kirjutanud talle ette töölt vabastuse kümneks päevaks. „Mul on saada ka kaks kuud puhkust," lisas TU. Kui ajakirjanik 23. novembril uuesti TU-ga ühendust võttis, sai ta kuulda, et direktor on vallandamisest loobunud. „Osa inimesi on lahkunud ja tööd on rohkem kui enne," sõnas TU rahulolevalt.

Allikas: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15983/oigekeelsus_valjendusopetus.pdf?sequence=1

Ülesanne: eri stiilis teksti koostamine

Leia üks päevakajaline ajaleheuudis internetist ja koosta selle põhjal:

1. neutraalne jutustus

2. emotsionaalne jutustus

Lisa tekstide alla kasutatud allika link (mis Interneti-aadressilt leiab uudise).

Klassikaaslaste tööde hindamine

Loe läbi vähemalt viie klassikaaslase 20-lauseline jutt, kus tuli kasutada leitud sünonüüme-antonüüme. Kirjuta jutu alla kommentaaridesse korrektses kirjakeeles, mida arvad jutust, mis on selle tugevad küljed, mida soovitaksid teisiti teha. Hinda ka kaaslase teksti õigekirja ja vormistust.

Sõnaraamatute kasutamine

Mine Interneti-aadressile http://www.eki.ee/dict/ ja otsi sünonüümisõnastikust järgmiste sõnade sünonüüme (kirjuta välja põnevad ja sinu keelekasutust rikastavad sõnad):

õpilane -vaene -roheline -laps - jooksma -julge -sööma -ohtlik -meeldima -väljamõeldis -

Antonüümisõnastikust otsi järgmiste sõnade antonüümid:
helde -
sitke -
lähedane -
sile -värske -
ärev -
virk -
lõbus -
kitsas -
hapu -
raske -
tuhm -
puhas -
Leitud sünonüüme ja antonüüme kasutades koosta 20-lauseline põnev jutt. Pealkirjasta see ning publitseeri oma ajaveebis.

Murdekeelest pärinevad sõnad

Kasuta "Eesti keele seletavat sõnaraamatut" http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=hubane&F=M.  1. Selgita, mida tähendavad järgnevad sõnad.
kulles
kümblema
hubane
mainima
pälvima
2. Kasuta neid sõnu lauses nii, et selguks tähendus.

Murdekeel

Ava link http://keelesahtlid.weebly.com/murdekeel.html. Loe läbi tekstiosa ja täida ülesanded. Järgmisele lehele liikumiseks vajuta lehekülje allosas olevale nupule "Edasi". 

1. Kirjuta isiklikku ajaveebi oma sõnadega, mis on murre, milliseid murdeid on olemas, milliseid oskad või tunned ära. 
2. Too välja, millised ülesanded neil kolmel leheküljel olid sinu meelest kõige keerulisemad ja mis kõige kergemad.
3. Koosta lühike jutuke, kus kasutad vähemalt viit ülesannetes olnud murdesõna.

Ajaveebi loomine

Tee isiklik ajaveeb ehk blogi. Vali endale meelepärane kujundusmall, kohanda värve, tausta, fonti jm. Muuda oma blogi privaatseks ning võimalda ligipääs oma klassile ja õpetajale.

Tee esimene sissekanne iseenda kohta: kes sa oled, millised on su huvid, millega tegeled, mis on sinu eesmärgid. Lisa tekstile sind iseloomustav pilt.

E-kirja koostamine ja vormistamine

Kirjuta e-kiri õpetajale, kasutades selleks järgmist juhendit - https://www.youtube.com/watch?v=Rz99P0HeuVQ&feature=youtu.be

Kirja sisuosas anna teada, millise nüüdiskirjanduse teose valisid, põhjenda oma valikut ning anna teada, millised on sinu ootused loetava raamatu osas. Kirjuta ka sellest, kellega koos raamatut hakkad lugema ning millisena kujutad ette oma teose esitlust (kas arvutipresentatsioon, märksõnad paberil või muu võimalus). Hinda ennast ettekandjana: kas oled selles tugev, kui palju on sul olnud võimalusi teiste ees esineda jne. Ennusta, kui kaua võiks sinu esinemine kesta.

Kasuta kirjas kindlasti ütet.

Lisa kirjale manus - loetava teose kaanepilt.

Saada kiri õpetajale.

Nüüdiskirjanduse kodulugemine

Tutvu allpool olevate viimastel aastatel ilmunud noorsooromaanide sisuga ning vali välja üks teos, mida hakkad lugema ja mille kohta teed väikese rühmaga sisuka esitluse. Kui oled raamatu välja valinud, siis kirjuta sisututvustuse alla kommentaari, et oled selle teose lugeja. Arvesta, et iga teost võib lugeda maksimaalselt kolm inimest.

John Green „Süü on tähtedel” (2013)

Elektrist särisev... täis sillerdavaid naerupahvakuid ja tragöödiat. – Jodi Picoult

Kilpnäärmevähki põdev 16-aastane Hazel on õnnelik natukese juurde ostetud aja eest, kuigi ta ei tea veel selle natukese pikkust. Tal on tunne, nagu voolaks elu ta sõrmede vahelt minema. Kuni ta kohtub Augustusega. Kangekaelne ja sihikindel poiss on otsustanud, et peab võitma Hazeli südame, mis selle hetkeni on kuulunud ühele lõputa jäänud romaanile. Kuigi haigus nõuab oma, kirjutatakse noorte elu käsikiri ümber ja nad leiavad selle, mida ei ole jõudnud veel kaotada.

“Süü on tähtedel” on põrgulikult naljakas, enneolematu, rõõmu täis tohutult kurb raamat. See raamat murrab lugeja südame – aga mitte selle pärast, et kurnaks südant, vaid seetõttu, et täidab selle üha uuesti ja uuesti, nii et see lõpuks enam midagi mahutada ei jaksa ning tükkideks lendab. 

David Almond „Poiss, kes ujus koos piraajadega” (2013)

Kala kala kala kala

KALA KALA KALA KALA!

Kalad on ämbris ja kalad on kastis!

Kui laevatehas kinni pannakse ja rahvas jõekaldal tööst ilma jääb, tekib Stani onul Erniel vastupandamatu kirg kalade konserveerimise vastu. Üleöö muutub elu Kalakai teel majas number 69 pööraseks. Ent hullumeelsusel on oma varjukülg ja kui onu Ernie kinnisidee ootamatult julma pöörde võtab, peab Stan lahkuma.

Samal ajal kui Stan oma tavapärasest elust kaugele eemale rändab, tõuseme meie kõrgele kuu ja tähtede poole ja heidame pilgu alla – ja jälgime, kuidas Stanley kohtub maailmakuulsa Pancho Pirelliga, mehega, kes ujub koos piraajadega (lõhnab kahtlaselt kala järele!). Ja vaatame, kas ka Stanil jätkub julgust, et sukelduda mäslevasse vette ning ise oma saatuse üle otsustada.

Neil Gaiman „Kalmisturaamat” (2014)

Nobody Owens, sõprade jaoks Bod, on tavaline poiss.

Ta oleks täiesti harilik, kui ei elaks kalmistul, kus teda kasvatavad ja õpetavad kummitused ning mille üksildane valvur ei kuulu õieti ei elavate ega surnute maailma. Kalmistul on poisi jaoks nii ohtusid kui seiklusi – igivana Indigo Mees künka all, guulivärav, mis viib hauaröövlite hüljatud linna, iidse aarde võigas ja hirmutav valvur. Ent kalmistult lahkudes ootaks Bodi Jack-mehe rünnak – sellesama, kes on juba tapnud kogu Bodi perekonna..

Armastatud jutuvestja Neil Gaiman naaseb hiilgava uue romaaniga publiku ette. Maagiline, hirmus ning tulvil jahmatavaid seiklusi, kütkestab Kalmisturaamat kahtlemata igas vanuses lugejat.

Heidi Linde „Pym Pettersoni äpardunud perekond” (2014)

Pym Petterson on 11 aastat vana, tema peres on ema ja isa ning kaksikud Sigmund ja Sanna, kes on Pymist vanemad ja kaklevad alalõpmata. Pymi endaga juhtub alatihti midagi ja tema seltsis ei hakka küll kellelgi igav. Tuntud Norra kirjaniku Heidi Linde sooja ja humoorika raamatusarja esimese osas saab Pym ülesandeks kirjutada tõestisündinud loo oma perekonnast. Kui teised klassikaaslased saavad sellega suurepäraselt hakkama siis Pymil ei tule ühtegi säravat mõtet pähe, sest tema perekond on ju nii…ÄPARDUNUD!

David Walliams „Gängstamemm” (2014)

Benil on üsna tüüpiline vanaema: tal on valged juuksed, kunsthambad, karvane lõug, kuuldeaparaat ja pruunid sukkpüksid ning talle meeldivad igavad lauamängud ja kapsasupp. Ben ei taha vanaemal sugugi külas käia, kuni ta saab teada, et tema vanaema on ... rahvusvaheline juveelivaras!

David Walliams on populaarsete telesarjade ja lasteraamatute autor. „Gängstamemm” on tema neljas raamat – senistest kõige naljakam!

Levi Henriksen „Kuradisaare ingel“ (2014)

Mida teeb üks 10-aastane tüdruk, et oma lahutatud vanemaid tagasi kokku sokutada? Raamatu peategelasel Astridil on hea plaan, kuid algselt polnud selles kindlasti inimröövleid, jalaluumurde ja jugoslaavia sõjapõgenikke! "Kuradisaare ingel" on tuntud Norra muusiku ja kirjaniku Levi Henrikseni (s. 1964) esimene lasteraamat ja seda armastavad nii lapsed kui kirjanduskriitikud. Astrid on otsekui tänapäeva Pipi Pikksukk, kelle põnev seiklus Kuradisaarel ei jäta kedagi külmaks.

Eugene Yelchin „Stalini murtud nina“ (2014)

„Ütle lahti oma isast, kes on rahvavaenlane, astu pioneeriks ja marsi kommunismi suunas. Lihtne toiming.” Nina puhub veel rohkem suitsu välja ja nühib säärikuid kokku. „Korda minu järel: „Mina, Saša Zaitšik, ütlen lahti oma isast kui välisjõudude agendist ja katkestan nüüdsest alates kõik oma suhted temaga. Edaspidi on minu ainus tõeline isa meie armastatud Juht ja Õpetaja seltsimees Stalin ning mu perekond on nõukogude pioneerid.””Saša Zaitšik teab juba kuueaastasena kõike Nõukogude Liidu pioneeriorganisatsiooni kohta ja põleb soovist saada pioneeriks. Aga nüüd, kui on jõudnud kätte päev astuda pioneeriorganisatsiooni ridadesse, kisub kõik viltu: Saša visatud lumepall lõhub klassivenna prillid, ta rikub koolis kogemata Stalini rinnakuju ja mis kõige hullem, tema isa, tulihingeline kommunist, arreteeriti just päev varem.Raamatu autori ajastutruude illustratsioonidega liigutav lugu kümneaastase poisi lootuste purunemisest on ühtlasi võimsa sõnumiga rabav jutustus, hingekriipiv oma usutavuses ja siiruses. Paljastub stalinliku Nõukogude Liidu kurb argipäev läbi lapsesilma.

Anna Holmström Degerman „Nohik Niilusel“ (2015)

Puhkus Egiptuses! Uhke hotell, välibasseinid ja veemaailm on need, mille järele Max igatsust tunneb. Kuid ema tahab kõigepealt käia laevaga huvireisil Niiluse jõel, vaadata vanu haudu, püramiide ja muud niisugust. Igav! Ja Morgan, ainus Maxiga ühevanune poiss laeval, on tõeline nohik. Kuid Maxi elu ettearvatavalt tüütuimast nädalast saab hoopis üks põnevamaid. Sest kes on tegelikult nii kummaliselt käituv Lahe Sell? Kas teda peaks ehk jälitama?

R. J. Palacio “Ime” (2014)

August (Auggie) Pullman sündis moondunud näoga, mistõttu ta ei ole seni tavakoolis käinud. Nüüd läheb ta Beecheri erakooli viiendasse klassi ja kui teie olete kunagi koolis uus laps olnud, siis teate, kui raske see võib olla. Auggie on lihtsalt üks tavaline poiss, kellel on ebatavaline nägu. Aga kas ta suudab oma uusi klassikaaslasi veenda, et välimusele vaatamata on ta täpselt samasugune nagu nemad?

USA autor R. J. Palacio on kirjutanud moodsa klassika – humoorika, tujutõstva ja uskumatult liigutava romaani, mida ühe hooga läbi lugeda, teistele edasi anda ja tükk aega pärast viimase lehekülje lugemist mäletada.

Liz Pichon “Tom Gatesi äge maailm” (2014)

"""Kui mu õpetaja hr Fullerman ei sihi mind parajasti oma TERAVA PILGUGA, meeldib mulle pilte joonistada ja lugusid kirjutada - näiteks sellest, kuidas meil oli kõigi aegade hirmsaim puhkus (telkimine oli nõme) ja kuidas mu vanemad tulid kooli lastevanemate koosolekule (oijah) ja kuidas Marcus Meldrew on maailma kõige tüütum poiss ja kuidas ma ei taha tema kõrval istuda. Ma ei taha muud, kui pileteid kõigi aegade parima bändi DUDE3 kontserdile, kui nad linna tulevad. See pole kerge, kui mu vastaseks on Delia, minu weirdost vanem õde ja kõik mu plaanid näivad toovat kaasa SUURE JAMA.""

Tom Gates on meistervabandaja, ekspertjoonistaja, vaimustav koomiksikirjutaja - ja tõreda õpetaja hr Fullermani needus. Ja tema toredas kritselduste ja rumaluste päevikus leiad kõiksugu koomilist tralli, mis paneb sind rõõmust oigama! Kas Tom suudab kord esitada oma kodutöö õigeks ajaks, vältida oma õpetaja pahameelt - JA lisaks avaldada muljet enda kõrval istuvale Amy Porterile? Ettevaatust! Mitte lugeda avalikus kohas. Hakkate kõva häälega itsitama!

Priilinn, Ketlin "Igavesti sõbrad" (2012)

Noorsooromaani „Igavesti sõbrad” peategelane on 12-aastase Stella, kelle ema on pärast rasket autoõnnetust sügavas depressioonis – ta ei suuda leppida oma invaliidsusega ega oska eluga edasi minna. Stellal tuleb üksinda hakkama saada nii masenduses ema kui ka segaduses kasuisaga. Kogu kodune majapidamine ja ka väikese õe kantseldamine on järsku üksnes tema kaelas. Kõige hullem on aga see, et Stellal pole ainsatki sõpra, kellega oma muresid jagada. Siis aga tutvub ta internetifoorumis Saaraga, omavanuse särtsaka tüdrukuga, kelle hädad on samuti tingitud emast. Kuid need hädad on sootuks teist laadi ja Stellal pole neid sugugi kerge mõista.

Kinney, Jeff „Ühe äpardi päevik“ (2011)

Laps olla võib tõesti nõme olla. Ja keegi ei tea seda paremini kui Greg Heffley, kes avastab end paisatuna põhikooli, kus alamõõdulised tossikesed jagavad koridore lastega, kes on pikemad, õelamad ja ajavad juba habet.

“Ärge lootkegi, et ma kirjutan siia „Kallis päevik“ ette ja taha,” ütleb Greg. 

Meie õnneks on see, mida Greg Heffley lubab mitte teha, ja see, mida ta teeb, kaks väga erinevat asja.

Oliver, Lauren „Liesl & PO“ (2014)

Liesl elab tillukeses ärklitoas, kus kuri võõrasema hoiab teda luku taga. Tüdruku ainsad kaaslased on varjud ja hiired – kuni ühel õhtul ilmub pimedusest vaim. See on Po, kes tuleb teispoolsusest. Nad mõlemad on üksildased, kuid kahekesi ei tunne nad enam end nii väga üksikuna. 
Samal õhtul peab alkeemiku õpilane Will kohale toimetama tähtsa saadetise. Kuid kogemata läheb võimsat võluväge sisaldav laegas vahetusse laekaga, milles on vaid mõni peotäis tuhka. Willi eksitusel on nii Liesli kui Po jaoks tähendusrikkad tagajärjed ja nad sattuvad kolmekesi koos üsna sündmusterikkale teekonnale. Lauren Oliver on kirjutanud helge ja maagilise loo, kus tõeline sõprus valgustab ka kõige süngemaid paiku.

Wolf, Cendrine „Oksa Pollock. Viimane lootus“ (2011) 

Noortemenuk, mis ilmus esmakordselt 2010. aastal Prantsusmaal. Sarja esimeses raamatus „Viimane lootus” hakkavad Prantsusmaalt Inglismaale kolinud Oksaga juhtuma imelikud asjad – näiteks süttib tema mõtte jõul kirjutuslaud põlema, kolimiskastide sisu paiskub laiali ning samal öösel tekib tüdruku kõhule kummaline märk. Pärast neid sündmusi pole Oksa elu enam endine. Küsimus on nüüd selles, kuidas viia tasakaalu tavalise koolitüdruku ja võluri elu. Slaavi juurtega vanaemalt Dragomiralt saab Oksa teada, et nende perekond on pärit nähtamatust Edefiast. Oksa on nende viimane lootus sinna veel kunagi naasta.

Katkend raamatust:
Ennastki üllatades kadus Oksa kiirelt nagu välgunool taevasse ja läbis paksud pilvevallid. Seejärel ilmus ta imepisikese täpina uuesti nähtavale, muutudes kiiresti suuremaks ja lähenes sarnaselt Leomidole pea palaspidi maapinnale.
„Ma olin ülilahe, eks?” säras Oksa.
„Ära sa räägi!” ütles Gus imetlusega.

Sellel raamatul on võluvägi:
kui oled korra Oksaga tutvunud,
siis ei saa sa enam ilma temata elada.

Landy, Derek „Detektiiv Luuker Leebesurm“ (2014)

Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest.

--
„Nii et enam ei varja sa minu eest midagi?”
Leebesurm pani käe rinnale. „Tabagu mind surm, kui varjan midagi oma südames.”
„OK.”
Leebesurm noogutas ja nad kõndisid Bentley poole tagasi.
„Kuigi sul tegelikult pole südant,” ütles Stephanie.
„Ma tean.”
„Ja tehniliselt sa juba oled surnud.” 
„Ma tean seda ka.”
„Lihtsalt selgituse mõttes.”
--

Kas kurjus võidab ja saabub maailma lõpp? Või suudavad Stephanie ja Leebesurm omavahelise nääklemise lõpetada ja vastu astuda? Algab põrgulikult põnev seiklus.

Selznik, Brian „Hugo Cabret' leiutis“ (2011)

Hugo – orb, kellavalvur ja varas – elab Pariisis ühe pulbitseva rongijaama seinte vahel, kus tema ellujäämine sõltub anonüümsusest. Kui aga Hugo maailm põrkub tema poolt hooldatavate kellade hammasrataste kombel ekstsentrilise raamatukoist tüdruku ning kibestunud, rongijaamas mänguasjakioskit pidava vanamehega, satuvad ohtu nii poisi salajane elu kui ka tema kiivalt varjatud suur saladus.
284 lehekülge algupäraseid joonistusi ja 190 lehekülge põnevat lugu ning pildiraamatu, graafilise romaani ja filmi elemente ühendades purustab Brian Selznick romaani tavavormi, et luua täiesti uudne lugemiselamus. Lugeja palge ees on hämmastav, lausa kinolik jõudemonstratsioon vapralt ja uuenduslikult jutuvestjalt ning kunstnikult.

Morpugo, Michael „Sõjaratsu“ (2011)

„Sõjaratsu“ on ood igavesele ja murdumatule sõprusele. Sõda eraldab kaks südamesõpra – noorukese Alberti ja tema hobuse Joey. Poiss annab lubaduse oma hobune taas üles leida. Vapper Joey rühib vankumatult läbi sõjamöllu, puudutades sel teekonnal paljude inimeste südameid – vaatamata sellele, kelle poolel nad sõdisid, millist vormiriietust kandsid või mis keelt kõnelesid.

„Sõjaratsu“ – eelnevalt võitnud miljonite inimeste südameid nii menuromaani kui ülimenuka teatrilavastusena – on nüüdseks leidnud tee ka kinoekraanidele. Suure seikluse toob meieni Steven Spielberg, üks filmiajaloo suurimaid lavastajaid.

Pearce, Philippa „Tomi kesköine aed“ (2009)

Kui Tomi vend leetritesse jääb, saadetakse poiss onu ja tädi juurde, kes elavad kortermajas. Tomi koolivaheaeg näib olevat rikutud. Ent peagi selgub, et vana maja varjab endas saladust. Koridoris seisev vanaaegne kappkell lööb pärast südaööd kolmeteistkümnendat tundi. Asja uurima minnes avastab Tom, et sel lisatunnil ilmub maja ümber suur aed, millisest üks poiss vaid unistada võib. Tom sobitaks hea meelega sõprust kolme poisiga, kes aias mängimas käivad, ent kahjuks on ta nende ja kõigi teiste öise maja elanike jaoks nähtamatu. Kõigi jaoks peale väikese tüdruku nimega Hatty. Mida vahvamaks Hattyga koos veedetud aeg muutub, seda tähtsam tundub Tomile lahendada aia saladus, mis ilmub maja ümber vaid kolmeteistkümnendal öötunnil... 
„Tomi kesköine aed” on südamlik lugu kahe väga erineva lapse sõprusest. Selles on põnevust ja salapära ning ootamatu lõpplahendus lisab kogu loole erilist soojust.

Reinaus, Reeli „Nõidkapteni needus“ (2010)

Mida teha, kui kõige hirmutavamad legendid osutuvad ühtäkki elu ähvardavaks tõelisuseks? Kuidas käituda kohutavas olukorras, millest ei näi olevat ühtki väljapääsu? Just need küsimused peab endale esitama Alex, kelle veidrad minevikunägemused muutuvad ootamatult reaalseks, kui ta leiab end vangina neetud laevalt, mida juhib kardetud ja mõistatuslik nõidkapten. Kui Alex avastab laevalt ka vangistatud tüdruku, saab ta aru, et kaptenil on rohkem kui üks saladus, mille päevavalgele tulekut ta kardab. „Nõidkapteni needus” on seiklusliku raamatutriloogia esimene osa.

Pauklin, Riina „Suure Lohe maa“ (2012)

Tuulte pere kolm venda otsustavad suvise koolivaheaja esimese päeva veeta onni ehitades. Hämmastuseks leiavad poisid õueväravast väljudes end hoopis kummaliselt planeedilt. Seal arvestavad inimesed aega tiirudes, ratsutavad dinosaurustel ja lendavad lohede turjal ning peavad rinda pistma mitmete ohtudega. 100 aasta eest oli sama aiaväravat kasutanud poiste vana-vana-vanaisa ja olematusse haihtunud. Kas ka nemad jäävad jäljetult kadunuks ega näe enam kunagi oma ema ja isa?

Head uut kooliaastat!

Selles ajaveebis õpivad 6.a klassi õpilased eesti keelt ja kirjandust.

Meie eesmärk on õppida koostama oma ajaveebi, täita siin antud ülesandeid, osata Internetist huvitavat ja vajalikku informatsiooni leida, õppida korrigeerima iseenda ja ka teiste keelekasutust, et meie keel oleks ilusam, puhtam, mõistetavam, selgem.

                                                              GAGi õpilased arvuti taga.